Viimasel ajal on väga palju stressist juttu olnud. Kuid kas me ka tegelikult teame mis see on?

Stress tähendab pinget või pingeseisundit, mis tekib muutustega vastamisi seistes. Iga pinge ja iga paha tuju ei ole veel stress ega depressioon.

 

Stress võib olla positiivne – teatud piirini

Stress võib olla ka positiivne – väline surve sunnib meid tegema asju, mis muidu seisma võiksid jääda. Positiivse stressiga inimene on teotahet täis ja ambitsioonikas. Kuigi lühiajaliselt võib positiivne stress hästi mõjuda, siis pikaajaliselt on igasugune stress inimesele kahjulik.

Stressi esmasteks sümptomiteks on meeleolumuutused, lihaspinged, rahutus. Siinkohal tunne ennast ja enda keha, ning esialgu ole lihtsalt teadlik stressi erinevustest. Mis olukorrad tekitavad Sinu jaoks “head” stressi ja mis tekitavad lihtsalt stressi?

Ühest hetkest võib stress muutuda depressiooniks ehk pika-ajaliseks meeleolumuutuseks. Allpool toome välja mõned soovitused kergema stressi leevendamiseks. Kui kahtlustad midagi sügavamat, tasub sellest rääkida esialgu sulle usaldusväärsete inimestega, ning edaspidi ehk ka erinevate nõustajatega.

 

Kuidas leevendada kerget meeleolulangust?

Toome järgnevalt välja mõned harjutused, mis aitavad kergemat stressi leevendada. Nende puhul tuleb meeles pidada, et nii nagu füüsilised harjutused ei anna esimese tegemise korra peale kestvaid tulemusi, on ka vaimsete harjutuste puhul järjekindlus oluline.

Mitu korda päevas. Teadlikult. Tee asju, mis silma särama panevad ja mis aitavad sinu energiataset tõsta. See võib olla viibimine teatud keskkonnas, või teatud tegevus. Kindlasti ka tänulikkuse harjutamine.

 

Sotsiaalne võrgustik on oluline

Üheks lihtsaimaks viisiks stressi leevendada on sõprade ja lähedastega koos aga veeta.

Erinevad teaduslikud uuringud on näidanud, et inimesed, kelle on tugev sotsiaalne võrgustik ja head suhted, kohanevad eluraskustega kergemalt, on tervemad ning elavad kauem.

Ehtsate suhete loomine tähendab, et päriselt ka tuleb kelleltki vahel siiralt küsida, kuidas tal läheb. Siis olla valmis teda ka ära kuulama. Selleks on vaja julgust ennast avada ning olla valmis teiste avamist vastu võtma.

Nii tekivad aja jooksul mõningad inimesed, kellele võid iga kell helistada ning kelle kõnesid ise oled valmis iga kell vastu võtma. Sellised suhted ei sünni üleöö ning vajavad pidevat tähelepanu.

 

Tänulikkuse harjutus

Tänulikkus on teine harjutus, mida teadlased soovitavad. Seda võib teha väga erinevalt. Võid pidada märkmiku, kuhu igapäevaselt või paar korda nädalas kirjutad üles 5 asjad, mille eest tänulik oled. Üles täheldatav asi võib olla midagi väikest nagu söök või päiksekiir, aga ka midagi tõeliselt suurt nagu õnnestumine tööl või koolis. Peamine, et oled selle asja eest tänulik ja leiad selles midagi positiivset.

 

Kirjuta tänukirju

Üheks tänulikkuse eriti mõjusaks harjutuseks on tänukirja kirjutamine. Võta paber ning mõtle kellelegi, kes on su elu oluliselt mõjutanud (positiivselt), aga keda sa ei ole seni korralikult tänanud. Pane paberile kirja kuidas ja mida see inimene tegi, miks sa talle tänulik oled. Kui vähegi võimalik, siis otsi see inimene üles ja loe kiri talle ette. Kui see võimalik pole või väga imelikuks läheb, võid kirja ka niisama üle anda.

 

Hoia enda silm säramas

Kolmandaks leia endale tegevusi, mis sul silma särama panevad. Olenemata east, on meil kõigil vaja vahepeal n.ö akusid laadida. Seda on kõige lihtsam saavutada tehes neid asju, millega ajataju kaob ning mida tahaks veel teha. Samas tuleb silmas pidada, et selliseid asju ei tohiks teha une arvelt, sest korralik uni on stressi juhtimisel ääretult oluline.

 

Liiguta ja liigu

Samuti on väga oluline füüsiline aktiivsus. Usun, et tead ütlemist „terves kehas, terve vaim“. See on kahe võrdse poolega võrrand. Selleks, et vaim terve oleks, tuleb ka füüsilise keha eest hoolitseda ning vastupidi. Ei pea maratonile minema. Piisab, kui jalutad paar korda nädalas vähemalt pool tundi, kuni tund.

 

Naerata

Kuigi harjutusi, mida stressi ennetamiseks ja leevendamiseks on veel, siis lõpetuseks soovitame ühte, mis neist ehk kõige lihtsam on. Naerata!

Naerata võimalikult tihti, mis eriti oluline, kui peegli ette satud, siis naerata ka iseendale. On tõestatud, et 7 sekundiline naeratuse hoidmine aktiveerib positiivsete hormoonide tootmise kehas. See kõik võib ehk tobegi tunduda, kuid mõtle, kui tore oleks tõestada, et see ei toimi. Kasvõi praegu, kohe. Proovi. Peegli ees. Kui ei toimi, võid rahulolevalt naeratada.

Seega, suunurgad üles!