Ülikooliks sobiva sülearvuti valimisest

Kas ülikooliks on ilmtingimata vaja sülearvutit? Kui jah, siis kuidas valida sobivat? Mida seejuures meeles pidada? Ülikooliks sobiva arvuti valimine võib tunduda väikese väljakutsena, ning siinkohal jagame mõningad nõuanded, tehes valimist lihtsamaks.

Tehnika arenguga on loomulik, et traditsiooniline vihikusse või märkmikusse märkmete tegemine asendub vähehaaval elektrooniliste märkmetega. Loengusse või seminari sisse astudes on üsna tavaline vaatepilt see, et enamusel õpilastest on laua peal sülearvuti.

Jääb isiklikuks eelistuseks, kas teha märkmeid paberile või sülearvutis, mobiilis. Kui eelistad sülearvutit, jagab Kaup24.ee e-pood allpool mõningad soovitused selle valimiseks.

 

Esmalt – sülearvuti kaal on oluline

Arvuteid on erinevaid – suuremad, väiksemad, kergemad, raskemad. Olenevalt tootjast erinevad nende kümned muud näitajad peale kaalu.

Sülearvutite valimine peaks alati lähtuma selle kasutusviisist. Kus ja kuidas arvutit peamiselt kasutatakse? Ainult koju lauale arvutit valides võib olla olulisem ekraani sobiv suurus, arvuti kaal ei ole niivõrd oluline,

Loengutes ja seminarides kasutamine seab arvutile kaks tingimust.

Süler peab olema kaasaskandmiseks piisavalt kerge. Üldiselt sobivad koolis kasutuseks arvutid, mis on kaalu poolest kergemad ning mille ekraan on väiksem. Seda seetõttu, et neid on kergem endaga kaasas kanda. Õpilased liiguvad koos arvutiga kodu või ühiselamu, kooli ning raamatukogu vahel, ning kergemat sülearvutit on oluliselt mugavam kaasas kanda.

Raske arvuti kaasavedamine koolikotis või ülikoolides enamlevinud üle-ühe-õla kotis ei ole meeldiv.

Süleri aku peab kestma võimalikult kaua. Loengud kestavad tunde, ning iga istekoha juures ei jagu arvuti laadimiseks pistikupesi. Seetõttu sobib koolis kasutamiseks hästi sülearvuti, mille tootjapoolseks aku kestvuseks on näidatud vähemalt 7 tundi.

Avalik saladus on, et arvuti aku kestab “tavalise” kaustamise juures umbkaudu poole tootja lubatud ajast. Enamasti hõlmab tavakasutus mitmeid koos töötavaid programme, ning loengutes tõenäoliselt ka arutlemist sotsiaalmeedias ning kursusekaaslase saadetud naljakate Youtube videote vaatamist. Hetkedeks loomulikult, sest ka loengule on vaja tähelepanu pöörata.

 

Süleri olulisemad tehnilised näitajad

 Operatiivmälu (RAM) maht. Rohkema mäluga arvuti laeb programme kiiremini, ning vahetab aktiivseid programme kiiremini.

Enamik odavamaid sülearvuteid on müügil 4GB operatiivmäluga, millest piisab internetikasutuseks, tekstitöötluseks ja sotsiaalmeedias tegutsemiseks. Ühe rakenduse korraga jooksutamiseks on 4GB piisav.

Kui kasutad arvutit rohkemaks, näiteks tihedamaks pilditöötluseks või soovid olla internetis korraga mitme sotsiaalmeediakontoga eri brauserites, vajad arvutisse 8GB operatiivmälu.

Nõudlike programmide jooksutamiseks, näiteks videotöötluseks vajad 12GB+ mälu, vastasel juhul võtab klippide töötlemine ebamugavalt kaua aega.

Kettaruum (HDD/SDD) andmete salvestuseks. Kõvakettaid on kahte tüüpi – liikuva kettaga HDD, ning uuema põlvkonna liikuvate osadeta ning oluliselt kiirem SSD ketas.

Sülearvutisse ei ole põhjust eelistada HDD ketast, mis on tundlikum põrutustele ja aeglasem. SSD ketas suurusega 120GB on sülearvutisse piisav, suurem on alati parem.

Kindlasti tasub koju osta eraldi väline kõvaketas, kuhu regulaarselt teha varukoopiaid. Nii on andmed taastamiseks olemas.

Protsessor (i3 või i5 on hea valik). Protsessor määrab arvuti toimimise kiiruse. Hea kesktee on Intel i5 protsessoriga sülearvuti. Aeglasema protsessorina jääb Celeron tõenäoliselt ülikooliarvutis nõrgaks, mis väljendub pikas ooteajas programme laadides.

Videotöötlusega tegelevatel inimestel tasub valida i7 tüüpi protsessoriga kaasaskantav arvuti.

Aku kestvus (7h+). Nagu eespool kirjutasime, kestab aku aktiivse kasutamise juures ca. poole tootja poolt ideaaltingimustest testitud ajast. Tegelik igapäevane arvuti kasutamine on intensiivsem.

Arvuti kaal (kuni 1.6 kg). “Kergemaks” sülearvutiks saab liigitada arvutit kaaluga kuni 1,6 kg. Kaasaskandmiseks lisandub mõnesajagrammine laadija.

Ekraani suurus (kuni 14 tolli). “Väiksemaks” ja “kaasaskantavamaks” arvutiks liigituvad 12-14″ ekraanimõõduga arvutid.

Alla 12″ diagonaaliga sülerite ekraanile ei pruugi mugavaks tööks piisavalt infot mahtuda.

Üle 14″ arvutid lähevad kaalult üle 2 kg, mistõttu ei ole nende kaasaskandmine mugav. Samuti kasutab suurema ekraaniga arvuti rohkem voolu. Väiksema ekraaniga arvutid pakuvad reeglina paremat aku kestvust.

Kokkuvõtteks seab loengutes kasutamine spetsiifilised nõudmised arvutile, ning sobivate sülerite hinnad algavad keskmisest hinnaklassist. Kindlasti tasub panustada siinkohal kvaliteedile säästu asemel, sest arvuti jääb kaaslaseks pikemaks ajaks.

 

Kergemate sülearvutite valik Kaup24 e-poes on leitav siit.

Ülikoolis kasutamiseks sobivad arvutimudelid kõige eelneva põhjal on näiteks:

Lenovo Thinkpad E31

Asus VivoBook

Apple MacBook Air