Gümnaasiumi viimastel aastatel hakkavad paljud õppurid juba pingsamalt mõtlema tulevase karjääri peale. Mida siis minna õppima pärast gümnaasiumi lõpetamist? Mis on see eriala või amet, mis on ühtviisi huvitav ja samas ka tasuv? Valiku tegemisel peab arvestama, et see elukutse või haridus, mille omandame, peab meile tagama võimaluse töötada sobivas valdkonnas pikki aastaid.
Mina olen Elmo, 34 aastane, hariduselt slaavi ja vene filoloog. Õppisin Tartu Ülikoolis slaavi ja vene filoloogiat aastatel 2009-2013. Kirjutan teile parnunoored.ee toimetaja soovil enda valitud erialast – miks ma valisin edasi õppimiseks slaavi ja vene filoloogia eriala ning kuidas filoloogia õppimine avardas minu maailma, avades nii mõnegi suletud ukse.
Ma õppisin humanitaarkoolis ning võõrkeeltele pandi seal koolis erilist rõhku. Olin lapsepõlve veetnud oma vene keelt kõneleva naabripoisiga ning sellisel moel liivakastis mängides omandasin vene keele mängimisele abiks oleval tasemel juba kooliajaks.
Kooliajal õppisin vene ning inglise keelt juba süvitsi ning keskkoolis hakkasin mõlgutama õigusteaduse õppimise mõtteid.
Gümnaasiumi lõpueksamiks valisin ka vene keele riikliku eksami ning sooritasin selle maksimumpunktidele lähedase tulemusega. Gümnaasiumi lõpuaktusel soovis vene keele õpetaja mulle koolilõpu puhul õnne ja ütles, et tema soovitab mul minna õppima Tartu Ülikooli slaavi ja vene filoloogiat. Ma polnud oma karjäärivaliku otsingul kunagi filoloogia poole vaadanudki – filoloogia ei tundunud kuidagi haarava ja palju erinevaid võimalusi loova erialana, mida õppida…
Õpingud Tartu Ülikoolis
Sama aasta sügisel leidsin end juba õppimas filoloogia tudengina Tartu Ülikooli slaavi ja vene filoloogia erialal. Miks ma siis valisin hoopiski selle eriala? Filoloogia õppekava hõlmab endas nii palju erinevaid huvitavaid valdkondi, mis on seotud keele ja kultuuri ning selle kujunemisega ajas. Filoloogi haridus ei tähenda igavat istumist raamatukogus või võõrkeele õpetamist lastele.
Filoloogi haridusega võib töötada vabalt ka reisiagentuuride teenistuses reisiagendina või siis hoopiski tõlgina.
Õppekava sisaldas endas palju huvitavat ajalugu keelte ning kultuuriruumide tekkest ning väga huvitav on jälgida keele arengut pika perioodi jooksul.
Lisaks keele-ja kultuuri ajaloole oli üheks väga huvitavaks osaks õppekavast selline kultuurialane teadus nagu semiootika, mis õpetab mõistma ja tõlgendama kultuuri ning ühiskonna ja eluslooduse tähendusprotsesse. Semiootika arendab elus vajalike seoste nägemise ja analüüsioskust.
Nagu eriala nimigi ütleb, siis pole tegemist ainult vene filoloogiaga. Slaavi filoloogia õppekavas oli lisaks vene keele õppimisele ka poola ja tšehhi keele õpe. Ülikooli lõpuks saavutasin ka poola keeles B1 taseme ning tšehhi keel jäi A2 tasemele.
Keel vajab praktiseerimist ja keelekeskkonnas viibimine aitab kaasa keele veelgi paremale tundma õppimisele. Paraku pärast õpinguid ei ole töö käigus poola ega tšehhi keelt vaja läinud ning saadud teadmised ununevad tasapisi. Võiks ju mõelda, et see on raisatud aeg ja pingutused, kuid see on siiski avardanud minu teadmisi ning kui mitte tööalaselt, siis reisides on ühe või teise riigi kombestiku ja kultuuri tundmine suureks abiks olnud.
Kokkuvõtteks – omandatud keelteoskus on avanud elus palju uksi
Vene keele tõlkimisest ja toimetamisest saigi peale ülikooli igapäevatöö. Olen alati olnud suur lugemishuviline ja minu esimeseks õpitud erialaga seotud töö oligi tõlkimine.
Ilukirjanduse tõlkimine oli väga suur väljakutse ning raamatu tõlkimine võttis 6 kuud. Täna toimetan ma venekeelseid tekste ning tõlgin veebilehti vene keelde, sest see on haaravam minu jaoks kui ilukirjanduse tõlkimine.
Keele tundmine annab rohkelt võimalusi erinevate ametite pidamiseks ning seetõttu soovitan kõigil reisihimulistel õppida võõrkeeli, sest need avavad uksed maailma.
Vene keele rääkijaid on maailmas hinnanguliselt 260 miljonit inimest, ning sellest keelest on kasu olnud igas riigis, kuhu olen sattunud. Keele tundmine annab rohkelt võimalusi erinevate ametite pidamiseks ning seetõttu soovitan kõigil reisihimulistel õppida võõrkeeli, sest nende tundmine lähendavad kultuure ja inimesi.
Ma poleks osanud iialgi arvata, et õppides filoloogiat avanevad minu jaoks väravad huvitavasse maailma.
Olen tänu ühe kultuuri tundmisele ja keele oskamisele saanud endale lisaks ühe kultuuriruumi, milles end koduselt tunda ja see tunne avardab maailma.
Jään tänulikuks oma vene keele õpetajale, kes salamisi mulle soovitas minna õppima seda esmapilgul igavavõitu eriala, mis on mulle andnud palju uusi võimalusi.
Loe järge postitusele siit – kirjutan täpsemalt, mis ametiteni olen 10a jooksul jõudnud.
Tutvu Tartu Ülikooli slaavi filoloogia õppekavaga siin.