Vähe on inimesi, kes kahtleksid välise kõvaketta vajalikkuses. Miks seda aga kasutatakse? Võib juhtuda, et tavaarvuti ketas ei ole enam piisavalt suure mahuga või soovitakse väärtuslikest failidest varukoopia teha – kui peamiselt kasutatav arvuti ootamatult töötamise lõpetab, ei tähenda see seda, et failid, dokumendid ja kõik muu kaotsi läheks.
Seetõttu polegi küsimus selles, kas välist kõvaketast on vaja, vaid pigem selles, millist kõvaketast valida.
Telegraph.co.uk artikkel liigitab välise ketta üheks oluliseks asjaks, mida ülikooli minejal vaja on.
Mida rohkem, seda uhkem
Esimesena vaadatakse reeglina välise kõvaketta mahtu ning see pole halb idee. Selleks, et kõvakettast ka abi oleks, peaks see mahutama rohkem, kui mõni tavaline mälupulk või odav mälukaart.
Mida suurema mahuga kõvaketas, seda odavam tuleb ka hind ühe gigabaidi kohta. See tähendab, et isegi kui esialgne väljaminek tundub suurena, on pikas plaanis tegu säästmisega.
Välise kõvaketta mahutavus võiks olla 2018. aasta seisuga vähemalt 2TB. Sellises suuruses kõvaketas teenib sind kaua ning pole vaja muretseda, et see liiga ruttu täis saab.
Oluliseks peetakse ka kõvaketta füüsilist suurust ning siinkohal tuleb võib-olla mõningaid järelandmisi teha. Kuigi tehnika on korralikult edasi arenenud ning füüsiliselt väiksemale kõvakettale õnnestub ära mahutada palju rohkem kui samas suuruses kõvakettale viis aastat tagasi, peab arvestama oma vajadustega.
Kui soovid kõvaketast kogu aeg kaasas kanda, on väiksemate mõõtmetega ehk 2,5″ suurusega mudel mugavam. Kui aga kõvaketas jääb koju riiulile, ei ole füüsiline suurus sedavõrd oluline ja keskenduda võib teistele näitajatele.
Selleks et kõvaketas kestaks
Andmete kõvakettale kopeerimine on üks asi, teine teema on sealolevate failide kasutamine. Välist kõvaketast valima hakates võiks eelistada mudelit, millel on USB-kaabel eraldi. Sisseehitatud kaabliga võib kaasneda omapärane probleem – kõvaketas ise peab küll aastaid vastu, ent USB-kaablite maailmas toimuvad uuendused ja vana otsaga USB kaablit ilma üleminekuta ehk aastate pärast ei saa kasutada.
USB-kaabli määrab ära ka selle, kui kiiresti on võimalik andmeid liigutada. Esimese USB andmevahetuskiirus oli 12 MB sekundis, USB 3.0 aga juba 5.0 GB sekundis.
Ka tavaliste telefonidega tehtud piltide ja videode kvaliteet on aina paranemas ja mahukamaks muutumas, rääkimata siis professionaalsematest vahenditest. Seetõttu kasvavad ka tavakasutaja poolt hallatavad failihulgad ning kui andmevahetuskiirus on liiga madal, on välise kõvaketta kasutamine suurte andmemahtude korral ebamõistlikult aeglane. Suuremate mahtude puhul tasub eelistada USB 3.0 kõvaketast.
Kas vajad lisaturvavõimalusi?
Kuigi oma olemuselt on väline kõvaketas täpselt samasugune nagu kõvaketas, mis peitub kas sülearvuti sees või lauaarvuti korpuses, on valik oodatust suureneb. Kes soovib erilist turvalisust, võib soetada kõvaketta, mis pakub lisakaitset kas sõrmejäljelugeja või krüpteerimise abil. Tihti soovitakse põrutus- ja veekindlat kõvaketast, mis peaks vastu igapäevasele kotis kaasakandmisele või ka lihtsalt laua pealt mahakukkumisele.
Väline kõvaketas on tõeline abimees, mida enne ei märka, kui häda käes on. Olukordi, kus sülearvuti mahapillamine masina kasutuskõlbmatuks muudab või pikanäpumees arvuti endaga kaasa viib, on tõenäoliselt paljudel esinenud. Õnnetus ei tundu aga sugugi nii kohutav, kui tead, et olulised andmed jon endiselt olemas.